Lahendus

NB! Allpool toodud lahendus on algne versioon, mis keskendus kitsamale juhtumite ringile. MTÜ-s on välja töötamisel komplekssem mudel, mis katab palju laiema juhtumite ringi. Vaata artiklit, mis sisaldab lühidalt ettepanekut, (ei sisalda kõiki detaile ja mõningaid osiseid mahupiirangu tõttu).

Vaata ülevaatlikku artiklit

Täpsustav artikkel: "Mõtteainet lahutatud vanematele: lapse ülalpidamist ei ole õige võrdsustada elatisega!"

A – lapsevanem, kelle juures on lapsed põhiaja
B – lapsevanem, kelle juures ei ole lapsed põhiaja

Praegune süsteem on liialt kallutatud vanema A tahte poole, jättes tagaplaanile nii lapse kui vanema B vajadused ning huvid. Praegune süsteem ei arvesta olukorraga, kus vanem A soovib talle antud võimu liialt ära kasutada. Teine oluline kitsaskoht on see, et vanema B osas eeldatakse vaikimisi, et ta on sobilik ainult või peamiselt rahaallikaks. Skemaatiliselt saab praeguse süsteemi esitada nii:

Praegune skeem

Ülaltoodud skeemilt näeme, et vanema A soovil saab vanemat B sundida oma lapsi ülal pidama ainult elatisemaksetega vanema A pangakontole. Seda ka siis, kui vanem B tahab oma järeltulijaid ise vahetult ülal pidada ning tal ei ole selleks vastunäidustusi (nt sõltuvushäired, vägivaldsus). Praegu kehtiv süsteem võimaldab vanemal A soovi korral tõrjuda vanemat B lapse või laste elust, sundides teda elatist maksma, mistõttu jäävad vanema B võimalused laste elusse vahetult panustada kesisemaks.

Palju poleemikat on põjustanud see, et kuigi mõlemal vanemal on oma laste ees kohustused, kontrollitakse vanema B elatise maksmist ja rakendatakse vajadusel sundi ja karistusi, kuid kui vanem A ei täida oma kohustust vahetada teise vanemaga lastesse puutuvat infot ega võimaldada tal lastega kokku saada ei järgne sellele sunni- ega karistusmeetmeid. 

MTÜ Lapsele Vanemad näeb, et süsteem peab muutuma, vähendamaks ühiskonnas ebaõiglust ning lapse lahku kasvamise soodustamist tema lahus elavast vanemast. Järgnevalt esitame süsteemi lihtsustatud parendusettepanekud skemaatiliselt:

Milline skeem võiks välja näha

Ülal toodud jooniselt näeme, et vanem B saab võimaluse osaleda laste ülalpidamises vahetult, kui ta seda soovib, kui tal on see võimalik (nt pole kolinud välismaale) ja ta on selleks sobilik (nt ei ole vägivaldne, alkoholism, lastekaitse põhjendatud seisukoha alusel). Vastasel korral maksab ta elatist. Vahetut ülalpidamise rakendamine ei sõltuks enam vanem A tahtest saada ülalpidamist elatise kaudu. 

Teise olulise asjana on skeemile lisatud koolitused probleemsete vanemate harimiseks, et nad mõistaksid ühiskonna ning suhete ülesehitust ja oma rolli selles. Eesmärk on neid harida, mitte ähvarduste ja karistustega sundida. Ühiskond peab väärtustama lapsevanemaks olemist ka siis, kui paarisuhe on lõppenud,  ja mitte taandama seda pelgalt rahale, sest sellest kaotavad nii lapsed, lahus elav vanem kui lõppkokkuvõttes kogu ühiskond.